Nii nüüd on ka minu poolt lõppenud “Köites Kokku” köitmis konkurss. Kahjuks viibisid auhindade kätte toimetamised seoses esikohtadele määratud kinkekaartide viibimisega, kuid lõpp hea, kõik hea 🙂
Minu poolt on esimesele kolmele kohale isetehtud paberist kiituskirjad ja Liinale, Evemarile, Lyle ning Käthlinile vallatud poekotid vikilastega 🙂
Iga koti saaja, näeb millise looma ta sai, kotid on nimelised ja ka märkega, et kust saadud 🙂
Mida ma siis õppisin ja jagaks ka teistega, kes taolist asja sooviks kunagi teha. Esiteks, heaks pooleks oli see, et küsid siis ka saad (räägin auhindadest) ja teiseks see tohutu mõnus vastukaja osalejate poolt. Kuid selle viimsega tuleb ka selle teema suurim miinus. Mõeldes väljenditele “Ükski heategu ei jää karistuseta” või “Üks tõrvatilk rikub meepoti” siis need iseloomustaks hästi minu viimaste nädalate tunnet. Suurimad õppetunnid: Nõua auhinnad sponsoritelt ette! Tee seda siis kui sa saad pea 100% selleks ennast pühendada! Või vee lparem – leia kõige jaoks rahastus. Ma niigi oma tiheda graafiku vahel leidsin aja et neid rohkeid pilte sättida ja tööd avalikustada, tegeleda pideva kirjavahetuse, organiseerida kingid ja ka teha ise kingid ja siis käisin vabandamas võitjate ees ette ja taha, et miks kingidviibivad….viibisid just selletõttu, et mitu kuud ootasin ühe sponsori käest kinki, olenemata minupoolsest pidevast vabandamisest saan ma siis ülimalt negatiivet vastukaja. Siis ongi mõru maik, kui oma rahade ja aja eest organiseerid kõike ja inimesed nii suhtuvad.
Suva! Mina kohtun sellest olenemata teiega järgmine aasta uuesti 🙂
