Minu suurim nõrkus on kevade ja sügise sellised udused ilmad. Täna lasteaeda rattaga rallides avastasin selle mõnusa uduse hommiku sees tee ääri ääristavad kastepiisased ämblikuvõrgud. Vot kastepiisas ämblikuvõrk on asi, mida olen koguaeg tahtnud pildistada ….
Lippasin siis õue makroga ja kolasin jalad kondini märjad kõrges heinas maja ümber ja jäädvustasin oma kodu ümbrust 🙂
Kusjuures kuna tuul oli tõusnud, siis ei saanud ma ämblikuvõrkudest häid pilte…
Seda prouat pildistades tükk aega, ninapidi juures ja manuaalse teravustamisega…tundisin kuidas süda hakkas pahaks minema….
Naabrineti puuriidas on alati fantastilisi kaadreid 😀
Härra tigu…
Minu üks lemmik, kirsilehe sees oli ämblikuvõrk, umbes 2cm läbimõõduga ainult….
Ja megailusad punased kirsilehed 😀
Õues on ilus, eriti kui me seisatame ja korra vaatame 😀
#1 by juta on 2. sept. 2011 - 11:33
Quote
Mulle see ämblikuproua pilt väga meeldib:) Ja need puuseened on fantastilised.
#2 by viki on 2. sept. 2011 - 12:17
Quote
Mulle ka see ämblik meeldis aga tead kui see silmal eemale ja lähemale aina tuli siis hakkas imelik 😀
#3 by Annyliis on 2. sept. 2011 - 13:33
Quote
Mulle meeldivad ka udused hommikud :), nädalapäevad tagasi lummas mind udu ja ämblikuvõrgud hommikul kell 7.45. Hea, et kaamera kaasas oli.
#4 by Epu on 2. sept. 2011 - 14:12
Quote
Niiii ägedad pildid. 🙂 Sa võiksid tihedamini jagada oma tegemisi. 🙂 Kuigi ma täiesti usun, et aeg on sul limiteeritud. 🙂
#5 by Trulla on 3. sept. 2011 - 19:27
Quote
Mulle meeldib Härra Tigu. 🙂 Ja samblanutid on ka hirmus armsad. Proua Ämblik tekitab minus pisut pelgu. 🙂