Viimased postitused

Sünnilugu.

Tere.
Räägin teile täna nõude sünniloo. See on abiks teile, et saate aimu, mis toimub ja miks see kõik võtab kaua aega.
Ahi: 70 liitrit
Kuumus: 800C
Värvid: pulbrid, mis segatakse vee ja õliga
Nõu: portselan

NÕUD
Maalida saab enamvähem igasugusele valgele portselanile (poes kui vaatad ja alumine kare äär on hallikas-pruunikas on savi nõu, see võib puruneda). Ostan laost kui ka tavakaubandusest. Mõlemal puhul on tihti erilisema kuju hilisem kättesaadavus minimaalne.
Kuna laost tellin tihti suurema koguse valmis, siis on korraga selle kõige väljaminek väga suur rahaline ettevõtmine ja seetõttu suurtellimuste puhul on ettemaks!

View this post on Instagram

I had early christmas 😂

A post shared by Viki (@vikipesa) on

KLIENT
Kui klient kontakteerub sooviga, arutame alguses läbi soovi. Vajadusel annan nõu või küsin lisamaterjale (fotosid).
NB: ma ei maali populaarseid tegelasi!!! (autod, Puhh, Elsad jne)

Siis joonistan ette pildi ja olenevalt töö keerukusest, kas näitan kohe või peale musta joone maalimist

Saanud kliendilt OK läheb nõu esimesele põletusele.
PÕLETUS ja VÄRVIMINE

Ahi on suur 70 liitrine ja seetõttu selle täis maalimiseks läheb 1-3 päeva ja põletus kestab u 12h.

Peale põlemist ja jahtumist hakkab värvimisprotsess. Mina kasutan valdavalt tupsutamistehnikat ja vahel pintslit. Näiteks mõned värvimisprotsessid…

Kui värvitud siis jälle 800C põletus ja 12-18h hiljem on valmis nõud. Vahel mõni nõu vajab 3-4 põletust!

Tihti on eksiarvamus, et ma maalingi kohe ja töö saab järgmisel päeval kätte. Nagu lugedes saate aru, siis see kogus ja protsess on palju mahukam. Kui algusest lõpuni võtta, siis terve päev + tihti töötan ma ka pool ööd, võtab algusest-lõpuni see protsess 3-4 päeva. Seda siis kui pole perekondlikult muid kohustusi ja joonistamise/värvimise peale kulutan päev+öö.

HOOLDUS
Kuigi 800C lõpetus on väga võimas, siis kellel on nõudepesumasinad, kindlasti olete näinud, et ka lapsepõlve retronõud kaotavad pildikvaliteeti. Sama on ka selliste maalitud nõudega. Liiga võimas keemia ja tugevad pesemisprogrammid kulutavad pilti!
Seega kergem programm  või käsipesu 🙂

Emalt tütardele.

Me hindame väikeseid asju, mis lapsepõlves meile kuulusid ja viimasel aastal on tulnud mulle mitmeid tellimusi, kus vanemad mõne oma lemmik nõu annavad lapsele ja see kahjuks ajahamba tõttu saavad kannatada. Siin tulen mina mängu 🙂
Seekord pöördus minu poole ema, kellele lapsena kingiti selline taldrik, mille tegija on mulle tundmatu (kes teab, palun vihjet 🙂 ) Ema soov oli, et pilt oleks natuke lapselikum, kleitide värv ja sünniaastale omaselt kollane koer ja lammas 🙂

Aitäh Klaarika tellimast 🙂

Alles jõuludeks tegin naabrinaise soovil temalt tütrele lemmikust uue

Kasutaja Vikipesa- käsitsi maalitud nõud foto.

Vikipesa Tartu Hansapävadel

On ennegi juttu olnud, et ma ei ole laatadel käija. Kuna tellimusi on koguaeg nii palju, siis toodan ma harva midagi niisama ja kuna tahan, et iga tellimus püsiks eriline, siis ei maali ma suvaliselt asju. Aga kuna viimasel ajal on tundunud, et mu haare FB vallas on ammenduma hakanud, siis oleks vaja saada nö “laiema publiku ette” 🙂

Ootamatult sain väikese ala oma pesale Tartu Hansapäevade laadal. Mina asun siis siin

Küüni tänaval, seal nurgas kus on ka Barclay parkla.
Kaasa võtan siis sellise kogumiku:

Esiteks näitan mis mul kaaskülalisena on kaasas. Üliandekas ja täiesti hämmastava stiilitunnetusega noor kunstnik Kätlin, kellega koostöös praegu mu illustratsioonid oma eesmärgi leiavad. Täpsem info https://www.facebook.com/FotograafKatlinNurm/posts/689296371413706

Kasutaja Katlin.ee foto.

Ja lisaks ühe tundmatu autori liblikad 😛

Ise võtan siis eriti vallatud ja värvilised rahaümbrikud (5€ tk)

Kasutaja Virgylia Soosaar foto.

Täna juba ehmatati osade piltide+lausete peale. Nende puhul on ainult hea oskus elu ja enda üle naerda 😛
Uued igaks situatsiooniks sobilikud postkaardid (hind: 1.2€ tk ja üle 5tk ostes on 1€ tk)

Siis on suur kogus suuri kruuse, vaase, kausse ja lastekomplekte.

Aga kohtume juba see nädalavahetus! Tulge tere ütlema 🙂

 

Pere

Juba eelmine aasta, kui ma valmistusin Eestist lahkuma, võttis minuga ühendust üks vanaisa, kes soovis oma perele kingituseks nõud tellida. Kohtusime ja üritasime kokkuleppida, et mida siis kujutame. Valikuks sai vanaisal eesti loomad. Ning selline suur, uhke ja värviline kingitus sai.

Täiskasvanutele sai tass+taldrik komplekt, iseloomustamaks, nende hobi või eripära

Lapselapsed said laste nõudekomplektid. Kuna üks veel sündimata, siis on nimetu ja saab tulevikus oma nime vääriliselt peale 🙂

Armastage üksteist!

2018 lõpukingid

Minul on töötamises kaks kõige kiiremat aega, mai ja detsember. Mais liiguvad kõik lasteaedade ja koolide kingitused. Siin väike kokkuvõte mõnedest 🙂

  Kooli mineku puhul väikesele ja armsale tüdrukule, kelle unistus on saada linnuvaatlejaks, 40x50cm Tabivere lasteaia lõpukingid: vaasid ja tassid

Sipelgate rühmale suur kell 50x70cm ja 5 tassi

  Meretuul

Alati ei ole kasvatajatele ja õpetajatele kingitused, seekord on Rohutirtsude rühma lastele ka oma komplektid!

Kellukesed

Flöödi õpetajale, kes kogub inglitega asju!

Mõmmid

Suured taldrikud, tänud Kristiina, et mulle sellise toreda väljakutse esitasid!

Kõik ei lähe alati hästi tellimustega. Vaadake, kas leiate suure erinevuse kahe pildi vahel?!

Vihje:

Ütleme siis nii, et kui algselt pidin maalima täpselt 100 jänest, siis kokku sai 7 vaagnat (4 asemel) ja 175 jänest!!!!

Viimase aja tegemised

Meenutus Islandilt, pildi autor Kertu

Appi kui kiireks ja töökaks on kujunenud peale Islandilt tagasi tuleku. Ma ei saa kahjuks hetkel näidata lõpetamise kingitusi aga kes veel mu teistel kanalitel pole saanud silma peal hoida, siis lisan need siia väikeseks meenutuseks 🙂 Kuna hetkel käivad jätkuvalt tööd kaugel tehtud illustratsioonidega, mille uued tooted jõuavad loodetavasti juba see suvi müüki, kui õnnestub Tartus mõnele erilisemale laadale saada.

FACEBOOK:
Vikipesa väikesed meisterdused– kus näete kõike mida üldse teen
Vikipesa käsitsimaalitud nõud– Kõik mu portselanmaalimise vallast tehtavad tööd. Neile on eraldi lehekülg, et oleks lihtsam vaadata.
Instagram– Seal on erilisemad tööd, tööprotsessid ja mõned isiklikumad arvamused 🙂

Nautige!

Ausus, kohusetunne, piirid…

Kasutaja Katre Kuller foto.Viimasel ajal on Eesti käsitöö/kunsti valdkonnas midagi juhtunud ja see pole kahjuks hea. Mõtlesin terve öö, kas ma võtan sõna. Paljud soovitavad, ise kahtlesin, sest oma arust pole ma selles vallas (ennekõige uutele) mitte keegi.
Võite ju öelda, et mis see mind puudutab. Aga see puudutab mind täpselt nii nagu ema hoolib oma laste tervise, heaolu ja turvalisuse pärast!

Alustasin nagu enamus lastega kodus istuvaid emasid Isetegijate foorumis. Juba 11.a tagasi üritasin ma sinna süstida köitmise pisikut. Mitu aastat see ei õnnestunud ja siis tärkas huvi. 2008 toimus esimene köitmise töötuba, siis juba teine ja olengi kümne aastaga korraliku tiiru teinud peale kodumaale. Innustatuna õpilastest, otsustasin välja anda “Köitev köitmine” ja “Raamideta papimaailm”, mis tohutu kiirusega läbi müüdi.
Ütlen avalikult välja: arvan, et kõik see, mis karbi ja köite maastikul toimub on minust alguse saanud! See on ka põhjus, miks ma hetkel tunnen emalikku valu oma õpilaste pärast, kes alatute laimude ja vääriti kohtlemise pärast kannatavad. Minu käe alt on tulnud palju tublisid õpetajaid, sest nõuan oma töötoas rangelt töö puhtust ja materjalide tundmist.
Ma ei kuulu ühtegi karbi või albumi gruppi, sest töid on lausa “valus” vaadata. Iga kord kui ma selles vallas midagi ütlen, hakkavad mingid võõrad laimama mind selles, et “vaadake kui koledad tööd” jne. Olen kogu aega öelnud, ma ei õpeta stiili, õpetan teooriat, stiili leiate ise enda seest! Minu jaoks on tähtsaim materjalide tundmine ja konstrueerimise oskus. Asjad, mis hetkel puuduvad meie turul.
Kus kohast tuleb mõte minna töötuppa selle eesmärgiga, et ise hakata sama asja tootmise või edasiõpetamisega raha teenima? Kuhu jääb vahelt kogemus ja harjutamine? Miks te ei mõtle sellel, et toode oleks tehtud sobilike materjalidega, ja kingisaajale kvaliteetne?
Keegi ei keela õpetada, aga tehke seda siis kui olete täiesti veendunud, et suudate töötoas õpilase “käki” ära parandada. Kes on käinud mu töötoas, siis teab, et ükski töö ei jää poolikuks ning lõpetamata ja alati leiame võimaluse parandada!

Teiseks teemaks on ideede ja stiilide vargus. Eile alustati avalikku laimu erinevates kanalites Ameli vastu, kes on mitu aastat oma edu kasvades aina enam hakanud kokku puutuma konkurentidega, kes arvavad, et sama asja tehes, saavad ka nemad rikkaks ning tuntuks. Asi pole isegi ainult Amelis. Paljud õpetajad ja käsitöölised on samas probleemi ees. Mingi stiil, või toode, mis on enda arendatud võetakse üle.
Mul on palju tuttavaid, kes ei avalikusta oma pilte, sest kardavad vargust. Mõtlen ise ka, et kuigi on üritatud, siis kaugel on ka minu piltide või joonistamisstiili suurem vargus!?
Nii tegijad kui ka tellijad on arvamusel, et iga netis leitava pildi või idee võtmine on lubatud. Korduvalt puutume kokku tellijatega, kes ühe tegija pilti levitades otsivad siis selle rumala või odava tegija. Tegijad, kas te ise ei sooviks eristuda millegi uue ja huvitavaga?
Ja mis kõige tähtsam, alustades kellegi: mustamist, alandamist, laimamist, vaadake, et te ise olete puhtad! Ükski vargus pole vabandatav! Te võite anonüümselt “ristiretke” alustada aga see ei jää anonüümseks.
Hea näide eilsest: tundmatu inimene arvas, et raporteerib kunstnikule tema piltide vargusest ühe tegija poolt. Asi lõppes sellega, et süüdistatav on Eestis AINUKE kes on saanud loa juba 2a tagasi ja suure viha ning nördimusega alustas see sama kunstnik iseseisvalt tegelike varaste otsimist… seega kes iganes see kituja oli, tegi paljutele valusa “karuteene”

Ma soovisin kunagi, et karbi-köite maailm oleks tavategijatele kättesaadav ja kõik naudiks seda, mida ma ka armastasin. Nüüd olen ma lihtsalt kurb. Palun hinnake iseennast ja hinnake ka klienti! Pakkuge midagi oma ja kordumatut ja tehke seda kvaliteediga, mille järgi soovite olla tuntud 🙂

Kollektiivi kingitus

Olengi Eestis tagasi ja teen täiel võimsusel tööd. Kuna eelmine nädal veel puhkasin siis tulin vastu tutvuse poolest ja tegime nö töötoa. Olen ennegi öelnud ja ütlen uuesti, et ma ei tee portselani maalimise vallas töötube. Kui Lemeksi töötajad kontakteerusid, et 20 aasta tööstaazi täitumisel on neil soov teha ühele töötajale, midagi erilist. Mitte ei telliks vaid, et töökaaslased teevad ise midagi.
Paras peavalu oli välja mõelda, mida ja kuidas teha nii, et nad saaks hakkama ja oleks ka ise rahul. Käis juba korduvalt läbi nali, et ma tulen õhtul koju, pesen värvi maha ja teen ise 😀
Mõte sai siis selline:
Vaagen ja 4 kohvitassi+taldrikut. Ideaalne ja praktiline komplekt. Teemaks valiti siis aastaajad. Ja tehnoloogiliselt lahendasime nii, et maalisin ja põletasin musta joone, mida siis nemad värvida said.

Väga lahe oli see seltskond ja tegid tubli tööd!

Mind ei ole!

Kallid lehe jälgijad. Palun pange tähele, mul on igal lehel ka info selle kohta, et ma ei viibi Eestis. Nii kurb on ju iga päev vastata kellelegi, kes paari päevaga tellimust soovib.
Aga kus ma siis olen. Nüüd kus ma olen natuke ennast sisse juba elanud, siis saan teile ka näidata ja olete teretulnud lugema

http://reisid.vikipesa.ee/category/island/

Lisaks on ka pidevalt uuenev Instargram https://www.instagram.com/vikipesa/

 

 

Ja töötamise suhtes, ma saabun märtsi algul, kuid hakkan tellimusi uuesti vastu võtma juba veebruaris, siis neid tellimusi mis peale 11. märtsi on kättesaamisega!

 

Seniks olge musid ja saadan teile lund!