veebr. 17
Minu suuri nõrkusi on moonid ja eks ma siis olen lõpuks võtnud kokku nö ka julgust aga üritanud tehniliselt katsetada seda tegelikult lihtsat lille.
Alguses siis nõude peale sulega maalitud moonid, kuna see oli katsetus, siis selle uus omanik palus teha moonid ka värviliseks…seega varsti tagasi ahju 🙂
Aga värskelt valminud kell
30×40 lõuendil. Tegi tausta just meelega sellise külmemas toonis, et moonide võluv punane tuleks rohkem esile 🙂
Tuleb juba kevade tunne peale 🙂
veebr. 3
Sünnipäevaks, mehele kes on suur malamuutide fänn ja abikaasa kingib juubeliks sellise komplekti.
Suur taldrik
Alustaldrik
ja tass
Näitan Agendi ja Depi orginaalpilti ka… et vast said sarnased
Õpetaja naeris küll, et natuke kassi nägu loomad, aga samas kiitis detailsust….ma maalisin karvu sellise spets pintsliga, millel on ainult 3-4 karvakest 😀 päris hea väljakutse oli!
jaan. 4
See aasta teadsin kohe ette, et ma ei jõua teha jõulu kaarte isiklikuks tarbeks….kellele ei meeldiks saada siis peale jõule mõnda mõnusat uue aasta soovi 😉
Kuid mõni jõulukaart sattus ikkagi tellimuste näol ja oma juhendajatele 🙂
Ja eelmise aasta kõige tähtsam kaart, vikilaste ristiemale kellel ka aasta lõpus oli sünnipäev 😀
Nüüd sai kohe suuur sületäis vikilapsi 😀
dets. 28
Väga kiire jõuluperiood lõppes selle minu ühe viimase suure lemmikuga
See Belgia peidetud pistes tehnikas fotoalbum, valmis napilt 23. dets õhtul hilja.
Albumi kaaned on eelnevalt maalitud, kangas on selline mõnus õhukese sameti tüüpi (poes öeldi, et see pidavat olema tegelikult mööblikangas), maalisin tekstiilivärvidega, et saaks ka triikida vajadusel.
Kuna Iren ei soovinud safary vaadet, siis jäi niisama päikeseloojang ja puud.
Nagu juba öeldud, siis tegu on fotoalbumiga, sees on 20 punast+musta tugevat kartong lehte, mis kõik on eraldi õmmeldud.
Mõõtudelt on see album 27×21,5×2,5cm ja see hakkab sisaldama Ireni ja tema kallima kauneid reisipilte….saagu neid teil palju!
dets. 6
Esimene jõulu kink on valmis, esimene suur kink siis. Tartu klaabude lasteaia rühmale 29 värvilist särki 🙂
Poistel on siis helesinised…
Tüdrukutel roosad…
Ja õpetajatel laimirohelised 🙂
Jälgige neid väikeseid siilikesi….kuna tegu on siili nimelise rühma lastega, siis sai see ka lisatud 😉
Häid jõule pisikesed ja suured klaabud 😀
NB: klaabude maalimiseks on saadud autori luba!
dets. 2
Mul on väikene nõrkus lampide vastu ja eriti selliste vastu, mille peale ma saan ka maalida 😉 Kuid olen otsinud, et jälle leida sellise mõnusa riidekattega laualampi, et saaks jälle maalida, aga hinnad on jube kõrged. Kuid ma leidsin jälle sellise ja veel ilusama kui eelmine kord .
Üliarmsa kujuga lamp, mille mõõdud on 21x21x28cm ja alus on keraamiline, seega tugev ja raskem (ei karga kohe uppi).
Nagu teada on mul nõrkus sellise akvarellitehnika tüüpi maalimine, ehk vaba käega flora 😀 Seekordseks valikuks sai ammu mõeldud Hibiscus, mis on Hawaii tuntumaid lilli.
Kuna ka jõulud tulekul, siis läks see minu esimesele oksjonile FB-s
nov. 19
Üks pisikene postitus, asi mida ma pole veel näidanud, aga täidab juba tükk aega oma töökohust. Tegin Juula külale, mille liige ma ka olen sellise KÜSK (Kodanikuühiskonna Sihtkapital) stendi, eesmärk sellel oli see, et seda saaks võtta vajadusel ka ruttu seinalt maha kui näiteks tuleb üritus sisse ja et tal oleks taskud, kuhu saaks panna pilte.
Sain kunagi neid reklaamiks kasutatavaid peenikese puidust musta raamiga hästi suuri pildiraame, mille sisuks oli tugeval papil reisipilt. Värvisin selle reisipildi üle, maalisin peale küla ja KÜSK logod ming õmblesin mõnusast linasest riidest taskud, mis siis kinnitasin ilunaeladega…kusjuures need ilunaelad, kes mäletab vanasti olid sellised polsterdatud uksed kortermajades, vot need samad ilusa otsaga vanad naelad on need!!! 🙂
Taskud on piisavalt suured, et mahutada parajad patakad fotosid. Imearmsate pisikeste pesulõksudega tekitasin võimaluse kinnitada siis sahtli juurde selle ürituse nime (nagu ka pildil näha), seega saab ilusasti muuta silte 🙂
sept. 29
Ma ise naeran seda väljendit: “Et kes enne näinud kingsepal kingi jalas” 😀
Pikalt olen tahtnud näidata, et seoses KT projektiga olen pidanud ma tegema kaks asja endale, kaks vajalikku ja mind iseloomustavat eset. Ja kuna hetkel istun ühe tervisega seotud masinaga ja ei tohi midagi teha (nagu oleks puhkus 😉 ) siis on väike hea hetk neid näidata.
Meile anti ülessandeks teha omale rinna-nimesilt, mis oleks siis selles tehnikas, mida me teeme ja mis just meid iseloomustaks…teate, naised tegid niiiiiii lahedad märgid omale ja minu oma on siis selline…
…pikalt mõtlesin, et mida teha, sest minul on ju nii palju erinevaid stiile ja erialasid, aga siis jäi valikuks ikka minu kõige kallim asi VIKILAPS ehk siis see kõige esimene kollane kassike 🙂 Ja muidugi sinna juurde minu suur lemmik , ajaleht. Ja siit siis minu taaskasutuse teema: medalipõhi katkine kadakamedal, kaetud ajalehega ja lisaks paelajääk ja vana nööp, ning puupärlid mis mu paljutes töödes on näha, see on saadud vana puupärlitest kardin, mis oli purunenud ja lõkkekraam 😉
Aga, kuna ma lollike ikka ei ole suutnud juurutada endale päeviku-kalendri kasutamist, siis nüüd on see juba vajalik, sest kõikide mu õpitubade ja koolikohustustega ma juba vajan. Ja veider oleks kui ma ei teeks ka endale oma kaantega kalendrit 😉
Einohh tehnika ei üllata vast teid juba enam 😉 aga see foto…kusjuures nägin seda ERM´is müügil ja see meeldis, tegin siis sellise…kuigi isev vaatan seda aina, et äkki peaks veel midagi panema, aga juba tundub niigi scrapbooki stiilis, mida ma ei tahaks mitte teha ….
Aga sellised lihtsad kaks asja, kaks MINU asja 😀
sept. 21
Minuga võttis ühendust üks värske ema ühe ideega. Kinkida raamat sünnitoetajale. Märksõnadeks anti mulle: maalähedus, ÖKO, taaskasutus, pehmed ja maalähedased toonid, jne. Olles ära töödelnud 19 lehekülge väga intiimset ja võimsat teksti, mis koosnes kahe lapse ootusest-rasedusest-sünnitusest ja väga ilusast pühendusest. Kuna ma ise ei tahtnud teha sellist lihtsamat ja dekoratiivsemat köidet, siis valisin kõige tavalisema raamatuköite. Et lehed ilusasti jääks plaanisin kohe, et kõik kokkumurtud paberid tuleb eraldi kokku õmmelda. Mitu päeva moosisime abikaasaga printerit, et see suudaks seda 19 lehekülge õieti printida, siis õmblema, jne. Nüüd siis tulemus saavutada maksimaalne loodusliku ja taaskasutuse soov:
Ainukesed asjad mida ma siis ei pea siis nende teemade alla on: liim, printimis tint ja õmblemise niit.
Kuid kui kõik see kõrvale jätta, siis see asi on nii hingega, mul on väga raske teile seda selgeks teha, sest lugedes seda sisu ja mõeldes selle idee peale kinkida selline asi sünnitoetajale mälestuseks, meenutamaks igaveseks tema tohutut panust kahe ilmakodaniku sünnile. Kinkija kleepis mõlema lapse teema juurde ka selle lapse pildi.
aug. 9
Suvi on suur pulma aeg ja kuna ma olen jubeda töökoormuse all, siis pole ma saanud teile paljusi töid näidata, hakkan siis vaikselt tegema seda. Seekord siis pulma küünlad 🙂
Vot niimoodi siis 😀