jaan. 4
See aasta teadsin kohe ette, et ma ei jõua teha jõulu kaarte isiklikuks tarbeks….kellele ei meeldiks saada siis peale jõule mõnda mõnusat uue aasta soovi 😉
Kuid mõni jõulukaart sattus ikkagi tellimuste näol ja oma juhendajatele 🙂
Ja eelmise aasta kõige tähtsam kaart, vikilaste ristiemale kellel ka aasta lõpus oli sünnipäev 😀
Nüüd sai kohe suuur sületäis vikilapsi 😀
dets. 28
Väga kiire jõuluperiood lõppes selle minu ühe viimase suure lemmikuga
See Belgia peidetud pistes tehnikas fotoalbum, valmis napilt 23. dets õhtul hilja.
Albumi kaaned on eelnevalt maalitud, kangas on selline mõnus õhukese sameti tüüpi (poes öeldi, et see pidavat olema tegelikult mööblikangas), maalisin tekstiilivärvidega, et saaks ka triikida vajadusel.
Kuna Iren ei soovinud safary vaadet, siis jäi niisama päikeseloojang ja puud.
Nagu juba öeldud, siis tegu on fotoalbumiga, sees on 20 punast+musta tugevat kartong lehte, mis kõik on eraldi õmmeldud.
Mõõtudelt on see album 27×21,5×2,5cm ja see hakkab sisaldama Ireni ja tema kallima kauneid reisipilte….saagu neid teil palju!
dets. 2
Mul on väikene nõrkus lampide vastu ja eriti selliste vastu, mille peale ma saan ka maalida 😉 Kuid olen otsinud, et jälle leida sellise mõnusa riidekattega laualampi, et saaks jälle maalida, aga hinnad on jube kõrged. Kuid ma leidsin jälle sellise ja veel ilusama kui eelmine kord .
Üliarmsa kujuga lamp, mille mõõdud on 21x21x28cm ja alus on keraamiline, seega tugev ja raskem (ei karga kohe uppi).
Nagu teada on mul nõrkus sellise akvarellitehnika tüüpi maalimine, ehk vaba käega flora 😀 Seekordseks valikuks sai ammu mõeldud Hibiscus, mis on Hawaii tuntumaid lilli.
Kuna ka jõulud tulekul, siis läks see minu esimesele oksjonile FB-s
okt. 21
Ega ma pole lõpetanud täna veel 🙂
Olen teinud mitmeid pildiraame, katsetamaks ühte asja mida saab uuel aastal õppida ühe megalaheda projekti raames (sellest räägin kunagi täpsemalt!) ja kraklee tehnika näidised.
Kraklee tehnikas mõned pildiraamid, mille töötoaga olen juba mitmes kohas käinud, osalejad on väga rahule jäänud ja üllatunud, et kui lihtsast asjast saab midagi kordumatut luua 🙂
13x18cm fotole
10x15cm fotole
10×15 fotole
Nii aga see projekti asi, olen hakanud selle tarbeks tegema näidiseid ja katsetusi ja vast juba aimate, et tegu on siis taaskasutuse teemaga! 10×15 fotoraamid paberijääkidest.
Need pildiraamid on mul fb-s müügis ka , äkki leiab keegi kas isadepäevaks või tulevasteks jõuludeks tillukese kingikese 😀
okt. 10
Üks mees võttis ühendust ja soovis suurt A4 formaadis retseptiraamatut oma naisele….ise tõi ka megamõnusa õhukese pruuni naha ja nii see asi valmiski…
…jaapaniköide…
…toonitud lehe äärtega, metallnurkadega…
Ühesõnaga ideaalselt vastupidav suur raamat selleks, et köögis määrdumisele vastupidada ja mehekõhule palju rõõmu tuua, sest nagu öeldakse
“Armastus käib kõhu kaudu!” ja see mees teadis seda !!!! 😀
Ja eelmine nädal avati Tallinnas Näitustemajas niplispitsi näitus ja selle autor Angelika Nöps sai sellise külalisteraamatu oma näitusele 🙂
sept. 21
Minuga võttis ühendust üks värske ema ühe ideega. Kinkida raamat sünnitoetajale. Märksõnadeks anti mulle: maalähedus, ÖKO, taaskasutus, pehmed ja maalähedased toonid, jne. Olles ära töödelnud 19 lehekülge väga intiimset ja võimsat teksti, mis koosnes kahe lapse ootusest-rasedusest-sünnitusest ja väga ilusast pühendusest. Kuna ma ise ei tahtnud teha sellist lihtsamat ja dekoratiivsemat köidet, siis valisin kõige tavalisema raamatuköite. Et lehed ilusasti jääks plaanisin kohe, et kõik kokkumurtud paberid tuleb eraldi kokku õmmelda. Mitu päeva moosisime abikaasaga printerit, et see suudaks seda 19 lehekülge õieti printida, siis õmblema, jne. Nüüd siis tulemus saavutada maksimaalne loodusliku ja taaskasutuse soov:
Ainukesed asjad mida ma siis ei pea siis nende teemade alla on: liim, printimis tint ja õmblemise niit.
Kuid kui kõik see kõrvale jätta, siis see asi on nii hingega, mul on väga raske teile seda selgeks teha, sest lugedes seda sisu ja mõeldes selle idee peale kinkida selline asi sünnitoetajale mälestuseks, meenutamaks igaveseks tema tohutut panust kahe ilmakodaniku sünnile. Kinkija kleepis mõlema lapse teema juurde ka selle lapse pildi.
Näitan vähekene augu täiteks selle suve mõningaid köitmisi.
Kose kandis on selline ülimalt lahe koht nagu Võtikmetsa ja nendele tegin mina kingituseks külalisteraamatu, A4 ja üle 300 lehe! Köidetud mööblipoltidega.
Igavusest mõned rahvuslikel teemadel, formaadis A5, 100 või 250 lehte, Jaapaniköide.
Minu selle suve üks väike lemmik 🙂 19x21cm tugevate lehtedega külalisteraamat. Jaapaniköites.
Kaetud on musta vasikanahaga …see on niiiiii jumalikult pehme 🙂 Kuna see läks kingituseks soome ühele paarile siis paluti peale mõelda H&H nimetähed ja nii ideaalne tundus see teha kadaka seibist 😀
Teine lemmik, mis võttis päris pika aja maalida on u 200 leheline külalisteraamat, formaadis 21x21cm, ühele suguvõsale nende kokkutulekuks, kuna tegu on Kose vallaga jälle, siis sai väga pikalt otsitud selle kohaga seoses tikandit….ma loll mõtlesin, et üritan tikkida aga no vaadake ise pilti (see on kusjuures ainuke mida raamatutes ja netis leidis ja siin ülisuur tänu Kesonile), egas siis midagi , peenikene pintsel kätte ja tekstiilivärvidega maalima 🙂 (kuna see valmis nii kiirelt, siis on pilt kliendi poolt )
Mina kuulun ühe fantastilise Juula küla liikmeks. Väikesele väljasõidule sai oma MTÜ poolt tehtud kaasa 3 külalisteraamatut ja riidest kotid nende hoidmiseks. Formaadis 21x21cm, lehti 150, Jaapaniköide.
Väikene kingitus Elisabethile ristimiseks….sai ka siis proovitud nö scrapbooki stiilis kaunistamist, formaat 19x24cm (võin ka eksida), õmbluseta albumiköide, lehti 20tk.
Nagu näha, siis on mul väikene jaapaniköite hullus kallal olnud suvel 😉
Kui meie hakkasime maja ehitama, siis oli kohe plaanin, et lastele saab 2 magamistuba, et siis kui tuleb kolmas laps, siis samasoolised lähevad kokku. Üks tuba pojale ja teine siis tütrele. Kuna alguses oli ikka pikalt kastimajandus elamises suur ja tütar liiga väike, siis sai lapsed ikka pojale mõeldud väiksemasse magamistuppa kokku pandud…ja kui asjalood olid nii kaugel, et kolida, olid ahvikesed toa parajalt ära rikkunud juba, tegime otsuse, et väike iluremont kui poja kooli läheb. Aga elu ei lähe tihti nii nagu soovime….remont lükkus terve aasta ja nüüd kui ootamas on 2 klass, siis pidasime plaani see ikka lõpuks ära teha. Kuna laps käib iga aasta augusti alguses vanaema juures puhkamas, siis pidasime juba mitu kuud kavalat plaani, et teeme üllatus remondi, et kui ta naaseb on ta saanud lõpuks OMA TOA 🙂
Minul oli kindel visioon toa suhtes, kuid see kõik nulliti. Minu idee: selline heledam türkiisisinise tooni seinad (sest tuba on väike ja pimedama poolne) ja seinale suur stencili stiilis otse vastu lendav reisilennuk, mille tiivaulatus oleks olnud seinast-seina ehk siis u 2 m ulatusega. Esiteks hakkas ema ütlema, et aga talle meeldivad rongid rohkem kui lennukid (poiss on väga suur selliste suurte masinate fänn, lennukid, rongid, jne). Kavalalt küsisime:” Kevin, kumb sulle rohkem meeldib, lennuk või rong?” ja mis te siis arvate, nagu emme kiuste oli see suurem lemmik RONG 😉
Kui siis hakkasime värvile mõtlema, siis ütles, issi, et aga poiss juba enne palus, et kui kunagi värvitakse seinu, siis peab see värv olema ROHELINE.
Ootamatult tuli varem poja puhkus, seega läks megakiireks:
Nii pildist siis lähemalt. Kuna poisi suurim kiindumus on vedurid, eriti vanemad, siis oli loogiline, et teeme sellise. Kuna minu idee oli hästi suur maalida, siis oli kohe mõttes nagu lennukiga, et stencili tüüpi pilt. Kuna siis elus on paar asja mida ma üldse ei oska maalida, siis üks neist on tehnika asjad ja seepärast organiseeris mees projektori, et siis saab julgelt keerukama pildi teha 🙂
Hakkasin siis maalima, mees ei tahtnud, et ma mustaga teen seega on selline tumelillakas-pruunikas ja plaanisin ka natukene teisi toone nö varjutuseks. Minul oli mõtteis maast laeni ja seinast seina suuuuuur rong, mis nagu kihutaks tuppa, aga siis selgus, et projektor ei võimalda suuremat pilti ja tüki haaval oleks pilt nihkes olnud 🙁 Tegin siis nii suureks kui sain ja hakkasin maalima 🙂
Ma jõudsin korduvalt ennast siniseks vihastada, sest lapsed (1 aastane ja 4 aastane) jooksid vasta lauda, mis tõttu projektor nihutas fookust ja pilt läks nihkesse, suure vaevaga sain mitu korda tagasi …enamvähem… Ja siis….ja siiiiis läks läpakas sedasi pausile, et tagasi tulles ei saanud enam pilti paikka….mõtlesin, et vannun ennast siniseks. Kahjuks jäi ikka pilt nihkesse ja improviseerisin edasi nö ühenduse, et lööbakas ei jääks. Kuna värv oli suhteliselt paks, siis teadsin kohe et ma ei saa sirget ja ühtlast joont ja tegin nö vaba käega, hästi karvane ja ebaühtlane joon. Siis lisasin auruks ja varjutuseks musta ning valget kandilise svammiga, et veelgi rõhutada sellist rohmakat joont.
No ma ei tea mida teie arvate, mina ise jäin kvaliteediga u 80% ainult rahule, aga samas tuppa astudes on mulje hea ja see kohe karjub “Kevini tuba” 🙂 seega vast tegime õige otsuse.
Kui poja siis naaseb, teen ma kindlasti pilti tema ilmest, kui astub tuppa ja näeb oma uut pesa….mõtlesin filmimisele ka, aga ta ei ole sedatüüpi reageerija kes (Ameerika koduvideote tüüpi) “omiiigoood” karjudes lakke kargaks 😉
Jäänud on kõva asjade kolimine….
Jääme ootama 🙂
aug. 3
Nii nüüd on ka minu poolt lõppenud “Köites Kokku” köitmis konkurss. Kahjuks viibisid auhindade kätte toimetamised seoses esikohtadele määratud kinkekaartide viibimisega, kuid lõpp hea, kõik hea 🙂
Minu poolt on esimesele kolmele kohale isetehtud paberist kiituskirjad ja Liinale, Evemarile, Lyle ning Käthlinile vallatud poekotid vikilastega 🙂
Iga koti saaja, näeb millise looma ta sai, kotid on nimelised ja ka märkega, et kust saadud 🙂
Mida ma siis õppisin ja jagaks ka teistega, kes taolist asja sooviks kunagi teha. Esiteks, heaks pooleks oli see, et küsid siis ka saad (räägin auhindadest) ja teiseks see tohutu mõnus vastukaja osalejate poolt. Kuid selle viimsega tuleb ka selle teema suurim miinus. Mõeldes väljenditele “Ükski heategu ei jää karistuseta” või “Üks tõrvatilk rikub meepoti” siis need iseloomustaks hästi minu viimaste nädalate tunnet. Suurimad õppetunnid: Nõua auhinnad sponsoritelt ette! Tee seda siis kui sa saad pea 100% selleks ennast pühendada! Või vee lparem – leia kõige jaoks rahastus. Ma niigi oma tiheda graafiku vahel leidsin aja et neid rohkeid pilte sättida ja tööd avalikustada, tegeleda pideva kirjavahetuse, organiseerida kingid ja ka teha ise kingid ja siis käisin vabandamas võitjate ees ette ja taha, et miks kingidviibivad….viibisid just selletõttu, et mitu kuud ootasin ühe sponsori käest kinki, olenemata minupoolsest pidevast vabandamisest saan ma siis ülimalt negatiivet vastukaja. Siis ongi mõru maik, kui oma rahade ja aja eest organiseerid kõike ja inimesed nii suhtuvad.
Suva! Mina kohtun sellest olenemata teiega järgmine aasta uuesti 🙂
juuni 21
Õlu on hea 😛
MTÜ Vikipesa selle suve lemmik tellimus 🙂 Teate kui ma avasin ülisuure postikasti ja sealt sellised nunnud välja tulid, siis ma olin sellises ahvivaimustuses, nad on hästi suured ja niiiiiiii lahedad.
Muinasküla sai 770 aastaseks, see jaan toimub seal suur pidu ja jaanijookide mekkimine. 10 suurt õllekannu (kannud on teinud mingi Põlva savikoda) 9-le kirjutasin peale MUINASKÜLA 770 ja kuna see küla on mainitud juba aastast 1241 siis on ju ka tema nimi muutnud ja seetõttu kirjutasin ka kõik need nimed 😀 Vot see oli alles tegemine, nii keerukad nimed, et tuli näpuga järge ajada, et sassi ei läheks….ja kümnendale kirjutasin siis ÄÄSMÄE JAANIJOOGI MEISTER.
Ja eritellimusena tuli üks nimeline ….
Kuigi õlu on imehea, siis autorooli ja ujuma ärge ikkagi minge!!!!