Viimased postitused

Ausus, kohusetunne, piirid…

Kasutaja Katre Kuller foto.Viimasel ajal on Eesti käsitöö/kunsti valdkonnas midagi juhtunud ja see pole kahjuks hea. Mõtlesin terve öö, kas ma võtan sõna. Paljud soovitavad, ise kahtlesin, sest oma arust pole ma selles vallas (ennekõige uutele) mitte keegi.
Võite ju öelda, et mis see mind puudutab. Aga see puudutab mind täpselt nii nagu ema hoolib oma laste tervise, heaolu ja turvalisuse pärast!

Alustasin nagu enamus lastega kodus istuvaid emasid Isetegijate foorumis. Juba 11.a tagasi üritasin ma sinna süstida köitmise pisikut. Mitu aastat see ei õnnestunud ja siis tärkas huvi. 2008 toimus esimene köitmise töötuba, siis juba teine ja olengi kümne aastaga korraliku tiiru teinud peale kodumaale. Innustatuna õpilastest, otsustasin välja anda “Köitev köitmine” ja “Raamideta papimaailm”, mis tohutu kiirusega läbi müüdi.
Ütlen avalikult välja: arvan, et kõik see, mis karbi ja köite maastikul toimub on minust alguse saanud! See on ka põhjus, miks ma hetkel tunnen emalikku valu oma õpilaste pärast, kes alatute laimude ja vääriti kohtlemise pärast kannatavad. Minu käe alt on tulnud palju tublisid õpetajaid, sest nõuan oma töötoas rangelt töö puhtust ja materjalide tundmist.
Ma ei kuulu ühtegi karbi või albumi gruppi, sest töid on lausa “valus” vaadata. Iga kord kui ma selles vallas midagi ütlen, hakkavad mingid võõrad laimama mind selles, et “vaadake kui koledad tööd” jne. Olen kogu aega öelnud, ma ei õpeta stiili, õpetan teooriat, stiili leiate ise enda seest! Minu jaoks on tähtsaim materjalide tundmine ja konstrueerimise oskus. Asjad, mis hetkel puuduvad meie turul.
Kus kohast tuleb mõte minna töötuppa selle eesmärgiga, et ise hakata sama asja tootmise või edasiõpetamisega raha teenima? Kuhu jääb vahelt kogemus ja harjutamine? Miks te ei mõtle sellel, et toode oleks tehtud sobilike materjalidega, ja kingisaajale kvaliteetne?
Keegi ei keela õpetada, aga tehke seda siis kui olete täiesti veendunud, et suudate töötoas õpilase “käki” ära parandada. Kes on käinud mu töötoas, siis teab, et ükski töö ei jää poolikuks ning lõpetamata ja alati leiame võimaluse parandada!

Teiseks teemaks on ideede ja stiilide vargus. Eile alustati avalikku laimu erinevates kanalites Ameli vastu, kes on mitu aastat oma edu kasvades aina enam hakanud kokku puutuma konkurentidega, kes arvavad, et sama asja tehes, saavad ka nemad rikkaks ning tuntuks. Asi pole isegi ainult Amelis. Paljud õpetajad ja käsitöölised on samas probleemi ees. Mingi stiil, või toode, mis on enda arendatud võetakse üle.
Mul on palju tuttavaid, kes ei avalikusta oma pilte, sest kardavad vargust. Mõtlen ise ka, et kuigi on üritatud, siis kaugel on ka minu piltide või joonistamisstiili suurem vargus!?
Nii tegijad kui ka tellijad on arvamusel, et iga netis leitava pildi või idee võtmine on lubatud. Korduvalt puutume kokku tellijatega, kes ühe tegija pilti levitades otsivad siis selle rumala või odava tegija. Tegijad, kas te ise ei sooviks eristuda millegi uue ja huvitavaga?
Ja mis kõige tähtsam, alustades kellegi: mustamist, alandamist, laimamist, vaadake, et te ise olete puhtad! Ükski vargus pole vabandatav! Te võite anonüümselt “ristiretke” alustada aga see ei jää anonüümseks.
Hea näide eilsest: tundmatu inimene arvas, et raporteerib kunstnikule tema piltide vargusest ühe tegija poolt. Asi lõppes sellega, et süüdistatav on Eestis AINUKE kes on saanud loa juba 2a tagasi ja suure viha ning nördimusega alustas see sama kunstnik iseseisvalt tegelike varaste otsimist… seega kes iganes see kituja oli, tegi paljutele valusa “karuteene”

Ma soovisin kunagi, et karbi-köite maailm oleks tavategijatele kättesaadav ja kõik naudiks seda, mida ma ka armastasin. Nüüd olen ma lihtsalt kurb. Palun hinnake iseennast ja hinnake ka klienti! Pakkuge midagi oma ja kordumatut ja tehke seda kvaliteediga, mille järgi soovite olla tuntud 🙂

Kollektiivi kingitus

Olengi Eestis tagasi ja teen täiel võimsusel tööd. Kuna eelmine nädal veel puhkasin siis tulin vastu tutvuse poolest ja tegime nö töötoa. Olen ennegi öelnud ja ütlen uuesti, et ma ei tee portselani maalimise vallas töötube. Kui Lemeksi töötajad kontakteerusid, et 20 aasta tööstaazi täitumisel on neil soov teha ühele töötajale, midagi erilist. Mitte ei telliks vaid, et töökaaslased teevad ise midagi.
Paras peavalu oli välja mõelda, mida ja kuidas teha nii, et nad saaks hakkama ja oleks ka ise rahul. Käis juba korduvalt läbi nali, et ma tulen õhtul koju, pesen värvi maha ja teen ise 😀
Mõte sai siis selline:
Vaagen ja 4 kohvitassi+taldrikut. Ideaalne ja praktiline komplekt. Teemaks valiti siis aastaajad. Ja tehnoloogiliselt lahendasime nii, et maalisin ja põletasin musta joone, mida siis nemad värvida said.

Väga lahe oli see seltskond ja tegid tubli tööd!

Mind ei ole!

Kallid lehe jälgijad. Palun pange tähele, mul on igal lehel ka info selle kohta, et ma ei viibi Eestis. Nii kurb on ju iga päev vastata kellelegi, kes paari päevaga tellimust soovib.
Aga kus ma siis olen. Nüüd kus ma olen natuke ennast sisse juba elanud, siis saan teile ka näidata ja olete teretulnud lugema

http://reisid.vikipesa.ee/category/island/

Lisaks on ka pidevalt uuenev Instargram https://www.instagram.com/vikipesa/

 

 

Ja töötamise suhtes, ma saabun märtsi algul, kuid hakkan tellimusi uuesti vastu võtma juba veebruaris, siis neid tellimusi mis peale 11. märtsi on kättesaamisega!

 

Seniks olge musid ja saadan teile lund!

Mixedmedia päevik

Kui Kristiina ükspäev näitas mulle Finnabairi lehekülge, siis meenus vana lemmik stiil, kus ma kooli ajal juba maalimise ajal lisasin tööle erinevaid materjale. Ehk siis praeguses mõistes see edev mixedmedia.
Teeme teistmoodi käsitööpoes on müügil imeline päeviku toorik, kus saad ise alustada kuupäevade kirjutamist.
Idee tärkas ühest nähtud tööst, kus oli kuhjatud tähti ja kui ma Dreamlambilt sain õhukesest papist lõigatud tähtede jäägid, siis oli eesmärk kindel katsetada nähtud idee ja õppida jälle uus töövõte selles vallas.
Muidugi selle jaoks on ideaalseim siis Eesti parima scrapbook- ja mixedmedia kunstniku Irina Jelagina töötuba.

Pildistasin ka etapiliselt üles, mis sai tehtud, sest ise ka ei uskunud, mis saama hakkab ja kas õnnestub, aga iga etappiga ma hõikasin aina “nii äge ja ma nii rahul” 😀
Pits aluseks

Tähed…

Peale värvimist…

Peale vahatamist ja värvimist valmis kokkumonteerimiseks

VALMIS <3

Ma ikka vaatan ja ei suuda uskuda, millega hakkama sain. Aina vaatan ja avastamisrõõmu on iga külje pealt.
Tahate vähegi proovida, siis uurige, kus Irina on (enamasti minu juures 😉 )
Selles töötoas osalemiseks või teema proovimiseks ei pea olema eelnevaid oskusi! Just ideaalne endale esitada väljakutse 🙂

Hinnakiri

Nüüdseks on Vikipesa peamiseks teemaks kujunenud käsitsi maalitud kõrgkuumus põletuse saanud portselan nõud. 800C põletust ja nad on nõudepesumasina kindlad.
Enamasti maalin ikka oma stiili vikilapsi aga teengi just ennekõige tellimustöid, et kingisaaja saab midagi personaalset ja kordumatut. Võid ju Maximast ilusaid odavaid tasse saada aga ühelgi pole peal nime või pühendust 🙂

Alates 1 nov. 2017 on meil ka uus hinnakiri ja kohe avaneb epood mille kaudu on lihtsam osta 🙂

 

Koostöö koolitused

Küsi kellelt tahes on enese kiitmine kõige raskem ülesanne. Mitte, et me ennast ei hindaks aga omame liigset tagasihoidlikust 🙂 Kuid tuleb sellega hakata tööd tegema, sest viimasel ajal on juba üle käte läinud käsitööliste ringkondades üksteise mahategemine ja hõõrumine.
See sügis toon huvilisteni 3 erineva oma ala eeskujuliku õpetajaga töötoad.

Kasutaja Ameli foto.

Ameli ja Viki

Kuna minul on köitmisoskused, siis õpitakse selgeks jaapani köide. Tooriku valmimisel õpetab erilise ja armsa stiiliga Ameli selle kaunistamist.
Tartus 14 ja 15 oktoober (töötoad täis)
Ainukene võimalus Põhja-Eestis on 28. okt Keilas

 

Irina ja Viki

Kasutaja Papi- ja köitekunstnik Virgylia Soosaar foto.

Irina Jelagina on minu lemmik scrapbook ja mixedmedia tegijaid. Minuga sarnaselt just see algne, täpsust nõudev ja erinevalt minust täiesti uskumatu fantaasialennuga. Töötoas on kokku liidetud jälle kaks oma ala meistrit. Irina õpetab kaunistama vineerist plaadid, mis minu õpetuse all köidame copticu stiilis kokku.
2in1 töötuba

Hetkel ainuke töötuba Tartus 4. nov 

 

 

Etteruttavalt hoiatan, et selle aasta sees on tulemas veel üks eriline koostöö!

Lisaks minul endal on ka mõni töötuba iseseisvalt:
14.okt Coptic Binding- Vikipesas (Tabivere)
20.okt Rahakohver- Vikipesa (Töötuba täis!)
27.okt Rahakohver- Tallinn
3.nov Köitmise ABC- Tallinn

Kõik töötoad on nähtaval koos lisainfoga SIIN

 

SÜGIS

Algamas on mu lemmik aastaaeg. Täna ei suutnud ma töölaualt õue vaadates ükskõikseks jääda, krahmasin kaamera ja nautisin pisidetaile, mis sügise algus mu koduaeda tõi 🙂

Närib mu nunnut minipirni…

Higistav pirn

Higistav õun 

Imeline mustika leht